Otsesõnu võib öelda, et igaühel tuleb oma päevaplaani lisada ettevalmistused heaks ning sügavaks öiseks uneks. Täiskasvanud inimese unevajadus on tööpäevadel keskmiselt 7,3 tundi, puhkepäevadel üks tund veel lisaks. Vaid 10% inimestest vajab lühemat uneaega. Inimene talub keskmiselt kuni kahetunnist uneaja lühenemist ja seda ka vaid harva.
Uni on vajalik lõõgastumiseks ja enese mahalaadimiseks.
Une ajal toimub ka teatud “laadimistöö”, näiteks aktiveerub immuunsüsteem.
Kui uneaeg jääb lühemaks korduvalt,võivad järgneda negatiivsed tagajärjed. See on ka põhjendatav – pärast lühemat uneaega toimub meie taastumine sügava une faasi pikenemise arvel, me justkui magame järgneval ööl efektiivsemalt, tehes mõnetunnise uneaja kaotuse tasa ühe ööga.
Iga inimese uneaja pikkus on erinev, selle määravad tema unevajadus ja ööpäevarütm. Mida pikem on ärkvelolekuaeg, seda pikem ja sügavam on meie uni.
Halb uni ja välja magamata ööd ei too kaasa mitte üksnes uimasust päevasel ajal, vaid ka mitmeid terviseprobleeme
Ainevahetus, vererõhk, pulsi- ja hingamissagedus ning verevool südamesse aeglustuvad ja lihaste toonus langeb
Vähene uni võib vähendada dieedi mõju, kiirendada vananemist ja viia immuunsüsteemi tasakaalust välja. Piisab vaid sellest, kui mitmel ööl magada järjest kas või üks tund tavalisest vähem, et tekiks kurnatus, mis on märksa levinum kui unetus ja muud unehäired.
Tutvu lisaks ka 40 põneva faktiga unest (inglise keeles)