Madratsi valimiseks tuleks leida aega ning testida kaupluses valitud madratseid heites neile pikali. Jäikus on paras siis, kui raskemad kehaosad vajuvad madratsisse ja selgroo alla tekib tugi. Õige madratsi leidmist soovitame alustada oma kehamassindeksi (KMI) määramisest. Selleks kliki siia.
Ka kõige kvaliteetesemad materjalid hakkavad ajapikku kuluma ning lisaks eritub magavast kehast umbes 0,5 liitrit vedelikku öö jooksul. Seetõttu soovitame vahetada madratsit keskmiselt 5-7 aasta järel.
Kattemadrats pakub kehale tuge, kaitseb põhimadratsit ja pikendab selle eluiga. Vajaduse korral on kattemadratsit ka lihtne ja odav välja vahetada. Paljude kattemadratsite katted on pestavad. Kui Sinu voodi koosneb kahest madratsist, siis kaotab kattemadrats ebamugava prao kahe asemepoole vahel.
Madratsit tuleks pöörata, sest materjalid vajavad taastumist. Seega on soovitav madratsit vähemalt poole aasta jooksul pöörata. Pöörata tuleb nii piki (pea-jalad) kui risti (küljed) suunas.
Madratsi perioodiline pööramine pikendab märgatavalt selle kasutusiga!
Lateks on kummipuu mahlast toodetud naturaalne, väga vastupidav ning paindlik materjal, mis sobib hästi vahekihiks vedrude ja kanga vahele. Tavaliselt on madratsite lateks eritöödeldud, pestud ning kuivatatud. Nii laseb materjal õhku läbi, on pehme ja vastupidav.
Tänapäevane poroloon on väga hea madratsimaterjal: laseb õhku läbi, ei vaju ära ning ei kogu endasse lõhnu. Viimase 10-20 aasta jooksul on porolooni arendatud niivõrd, et see on maailmas üks enam kasutatavaid pehmendusmaterjale.
Eriti hästi sobib poroloon allergikutele, sest see materjal on ebasobiv voodilestade elupaigaks.